21.05.09

Kuna täna midagi põrutavat ei juhtunud (või kui juhtus, siis selle põimin oskuslikult oma järgnevasse jutulõnga), siis avardan oma lugupeetavate lugejate silmaringi pisut ise nägemisorganiks olles.

Olen loomulikult täiesti veendunud, et andunud fännidena olete kõik ennast Dubai ajalooga kurssi viinud, aga igaks juhuks veel kiire ülevaade – esimesed inimesed, kes oma asju tulevastele põlvedel üles leidmiseks siiakanti maha matsid, figureerisid siin ca 8000 aastat tagasi, aastal 3000 e Kr toodi kohale ka kits ja 700 e Kr Allah, kes on siiani paigale jäänud. Kusagil 16 sajandil otsustasid pidevalt Euroopa ja India vahet sõeluvad portugallased teha siia oma vahebaasi. Vahelduva eduga ruulisid siin peale seda ka hollandlased ja hispaanlased, lõpuks jäi aga kogu kant inglastele, kes 1951 otsustasid anda pärismaalastele oodatud vabaduse. Selle peale kakeldi omavahel veel 7 aastat, kuni saabus kohalik jumal Šeik Rashid. Tema vägiteoks oli Kuveidilt millionite dollarite suuruse maailma riskantseima laenu võtmine ja selle raha eest kanali süvendamine ja lennujaama ehitamine. Eriti just esimene pani aluse Dubaile kui rahvusvaheliselt ühe suurima logistikakeskusele. Nii et ma olen praegu absoluutses logistika hällis :) Samal aastal sai toimuma ka absoluutne vedamine, kui maa seest leiti hunnik naftat, mille eest maksti Kuveidile võlad tagasi ja hakati arendama kõige-kõige asju. Kui senini oldi täiesti mõtetu kaluriküla mere ääres, siis nüüd saadeti kõik teised araabid kukele ja muudeti ennast totaalselt iseseisvaks koos oma raha jms-ga. Nafta on küll tänaseks praktiliselt otsa saanud ja moodustab ainult 3% SKP-st, põhiline raha teenitakse transiitkaupade teenindamiselt, veidi ka toodetakse ise asju ja nööritakse turiste. Plaanid ei ole loomulikult väiksemad, kui saada maailma tähsaimaks finantskeskuseks.

Kaks päeva olen nüüd linna peal ka ringi tolgendanud, esimesed muljed on huvitavad. Linn ise on puhas ja kena, kõik majad on heledad, tänavad ilma ühegi augute jne. Enamus maju on ikka kõrgemad, kui 10 korrust, samas päris Mänhättenil jalutamise tunnet, kus päikest ei ole, ei tunne (päike võiks küll muidugi kuhugi ära minna). Ja enamus suuri maju on hotellid, ma ei kujuta küll ette, kust nad nii palju turiste võtavad, tänavapildis neid üleliia palju näha pole, aga kuna hotelliöö maksab alates 3000 kroonist, ju nad siis kuskil ikka on. Autodevool on täiesti konstantne nii päeval kui öösel, liiklus on iseenesest väga hästi korraldatud, aga kohalikud proovivad seda igal võimalusel ümber korraldada – nende jaoks pole mingi probleem 4-realisel ringil kõige välimist rada mööda ring peale teha. Signaal on autol kindlasti ülitähtis element. Täna hängisin veidi kaugemal hotellist ja aina rohkem olen veendunud, et ilma autota pole siin ikka midagi teha – vöötradu on kogu linna peale 2 ja need on ka nii moe pärast maha joonistatud, kõnniteed kaovad järsku lihtsalt ära või veel hullemal juhul lõpevad kuskil sõidutee hargnemiskohas. Jalgrattaid pole näinud ühtegi, tsiklitest üks oli olemas.
Inimesi on tänavatel suhteliselt vähe, enamus tolgendab konditsioneeritud ruumides ja kaubanduskeskustes. Dubai kodakondseid on riigis erinevatel andmetel 9-20% ja need tunneb juba kaugelt ära – mehed on valge halatiga ja neil on maailmas kõige rohkem ükskõik, mida ilma valge halatita mehed teevad. Pursui näoga aetakse omavahel juttu ja sõidetakse oma lumivalge Land Cruiseriga uude kohta tolgendama. Naised on enamasti musta hõlsti sisse mähitud, aga kuna nende vaatamise eest lubatakse vangi panna, siis väga neid piielnud ka pole (noh, nii palju kui ma seadust rikkusin, ega seal enamasti ka midagi vaadata pole). Enamuse massist tänavatel moodustavad loomulikult Pakistani ja India päritolu kodanikud. Enamus neist töötab ehitustel, õigemini töötaS, kuna peaaegu kõik eraettevõtted on ehitised lihtsalt külmutanud kuni paremate aegadeni, ainsad tandrid, kus töö käib, on teede, metroo ja riigihoonete omad. Aga no seal on see-eest 24/7 väga vilgas elutegevus. Kontrast hindude ja kohalike vahel on muidugi meeletu – kui kohalik šeik saab riigilt sisuliselt niisama kohvritega raha, siis hindud teenivad kuus ca 2000-5000 eeku ja selle eest tehakse 14 tunniseid tööpäevi. Ahjaa, usuteema on ka päris uudne minu jaoks, eriti kontoris – kolm korda päevas tuleb umbes poolte tegelaste ekraanile reminder kirjaga Mine palvetama. Siis minnakse karjaga WC-sse jalgu pesema ja koperdatakse siis kingad varvaste otsas palveruumi. Mina muidugi tegin kontoris endale täna tuuri, jalutasin igas ruumis veidi ringi ja absoluutselt islamivõõra kodanikuna imestasin, et miks kahes vaip maas on, kui prantslane ukse vahel irvitama hakkas ja soovitas sealt kiiresti kingadega ära tulla. Tema oli omal ajal sama vea teinud. Ühesõnaga jah, kolm korda päevas koguneb kogu moslemite seltskond sinna oma mantraid lugema, kingade ukse taha jätmine on kõige olulisem element asja juures. Kaks ruumi on loomulikult selle pärast, et ei ole sünnis, kui mehed koos naistega palvetavad. Kogu selle islami juures on üks huvitav külg ka – nagu vanas heas Nõukogude Liidus, ei ole ka siin mitte ühtegi homoseksualismuse esindajat. Samas on tänavapildis mitte just väga haruldane, et kaks meest jalutavad käest kinni – see pidi olema suure sõpruse tunnusmärk. Aganoh, mida mina ka sellest tean :)