Saturday, May 23, 2009

20.05.09

Täna siis oli mu esimene tööpäev Allahi heaks – oli teine nagu ilmselt paljudel on olnud, kus kõigil on tohutult kiire ja näpu vahele antakse hunnik presentatsioone ja protseduure. Noh, sain need läbi loetud, lisaks siis tudeerisin ära ka Lonely Planeti tähtsamad punktid ja edasi keskendusin teiste segamisele ja elu-olu uurimisele. Dubai kontoris muidugi ühtegi kohalikku ei tööta, see eest on aga Eestiga koos esindatud 13 eri riiki. Kõige kõvemad grupeeringud on pakistani, iraani ja prantsuse omad, suuresti just viimaste käest sain ka ellujäämiseks vajalikud teadmised:

- elamine – kinnisvara hinnad on viimasel ajal kõvasti langenud ja kesklinnas peaks ca 80-100 ruuduse ühe magamistoaga korteri kätte saama äärmiselt soodsa rendihinnaga – ca 270 000 eeku aastas :) Selle eest on muidugi igal normaalsel majal olemas oma spordisaal, bassein ja spakompleks. Agajah, 2 nädala pärast pean igatahes olema mingisuguse variandi leidnud ja siit hotellist välja kolinud.
- liiklemine – kuigi taksosõit on täiesti normaalse hinnaga (kontor on hotellist ca 15 minuti sõidu kaugusel, mis läks mulle maksma 50 eeku), siis üldiselt ilma autota siin hakkama ei saa. Septembris pidi küll valmis saama metroo, aga 4 liinist on üks peaaegu valmis ja see pole ka veel ohutuskontrollist läbi saanud, seega ei soovitata väga lootust hellitada. Kohalik autopark on muidugi võimas, kõige populaarsem auto on täpselt sama, mis Eestis – Toyota Land Cruiser. Vahe tuleb sisse selles, et kodumaal on nõrk see, kellel pole antud eksemplari, siin on nõrk see, kellel pole Prado erimudelit (tavamudelist erineb tunduvalt suurema kroomisisalduse võrra). Auto ostmise eelduseks on siinsete lubade olemasolu, mis eeldab aga kohalikus autokoolis käimist, araabid aktsepteerivad ainult prantsuse, usa ja inglismaa lube. Ühesõnaga õnnitlen ennast varsti järjekordsesse autokooli astumise puhul.
- söömine – hotelli restoranis sooviti saada õhtusöögi eest nii 500-600 eeku, 100 meetrit hotellist leidsin koha, kus sain pooliku grillkana ja suure hunniku erinevat silo 55 eegu eest. Ka vanalinnas pidi nii120 eeguga vabalt süüa saama, seega tundub, et võib laiata küll.
- alkohol – selle ostmiseks tuleb esitada taotlus firma direktorile, kes esitab taotluse kohalikule spetsametkonnale, kes siis võib-olla su taotluse rahuldab. Kui oled oma litsentsi kätte saanud, siis võid minna spetspoodi (3tk Dubai peale) ja osta sealt veidi karastavaid ja joovastavaid jooke, hinnad on kangel alkoholil umbes samad, mis Eestis, lahjal ca 2-3x kallimad. Teine variant on sõita 70km itta, kus üks hulgiladu, kes ei tahe isegi litsentsi. Asjal on muidugi konks ka – tagasi tulles peab läbima kaks emiraati, kus alkoholi omamine on kriminaalkuritegu ja üsna kindlalt lähed selle eest ka vangi. Seega ei tohi mingil juhul politseile silma jääda ega liiklusõnnetuses osaleda (siinsete seaduste järgi tuleb ka kõige väiksema õnnetuse puhul politsei välja kutsuda). Igatahes prantslased toovad oma veinid sealt.

Õhtu lõpetuseks sain väga hästi aru, miks vallalisi naisi siia ei taheta – 3 korda lendasin mul tükk aega järel ilmselt vietnami päritolu linnukesed ja harjutasid fraasi Hellou-hellou-söör kordamist. Mitte just kõige tugevama ornitoloogina õnnestus kõik katsed pareerida – möku jääb ikka mökuks!

No comments:

Post a Comment